Kreeka keeldub koostööst ja lisaabist

Teravnev vastasseis kreeditorideega võib Kreeka pangad ilma jätta Euroopa Keskpanga likviidsuslaenudest, kuna nende tingimuseks on, et Kreeka jätkab abiprogrammi täitmist. Kreeka on keeldunud ka täiendavast abist ning rahaturgudelt riik talutava hinnaga laenu ei saa.

„Need inimesed ei blufi,“ kommenteeris Bloombergile Brookingsi instituudi vanemteadur Theodore Pelagidis. „Ma ei näe mingit võimalust, kuidas Kreeka veebruari vastu peab. Olukord läheb iga päevaga halvemaks ja draama eesliinil on Kreeka pangad.“

Kreeka kolmeaastase tähtajaga võlakirjade tootlus kerkis reedel 18,76 protsendile.

Dijsselbloem kohtus reedel ka Kreeka peaministri Alexis Tsiprasega. Kreeka valitsus tahab uut plaani, mis keskenduks võitlusele korruptsiooniga ning defitsiidi kärpimise asemel suurendaks avaliku sektori kulutusi.

Varoufakis ütles, et kavatseb eelarve tasakaalu saada, kuid see sõltub euroala ja Euroopa Keskpanga valmisolekust Kreeka võlg maha kanda. See idee on Euroopas vastu võetud suure skepsisega.

„Programmi on pikendatud veebruari lõpuni ja me otsustame enne, kui see kätte jõuab, mis edasi hakkab juhtuma,“ ütles Dijsselbloem. Euroala riigid „on valmis Kreekat toetama abiprogrammi kestuse ajal ja sealt edasi seni, kuni Kreeka jälle omal jõul turult laenu saab,“ ütles Dijsselbloem, lisades, et seda tingimusel, et Kreeka täidab abiprogrammi nõudmised ja eesmärgid.

Saksamaa rahandusministeeriumi pressiesindaja Martin Jaeger ütles, et Kreeka võla maha kandmise nõue on „väljaspool reaalsust“ ning et 2010. aastast Kreekat vee peal hoidnud päästerõngas kaob alates järgmisest kuust, kui Tsipras ei ilmuta selget soovi olemasolevatest lepingutest kinni pidada.

„Ateenast tulevad teated on seni läinud teises suunas,“ ütles Jaeger Berliinis ajakirjanikele.